Ma teadsin, kuhu sõidan

Hambaarsti internatuuri lõpetas Oleksandr Duran 2010. aastal ja Eestisse tööle kutsus teda ülikoolikaaslane Andriy. „See mõte meeldis kohe, sest ma olen sündinud Eestis. Me elasime Tallinnas Lasnamäel ja 3. klassini ma käisin koolis, kus õppisid meremeeste lapsed. Kui meremehest isal Eestis enam tööd ei olnud, elasime me perega mõnda aega isa kodumaal Tšiilis ja hiljem Ukrainas, ema sünnimaal.“

Peamine faktor otsustamisel oligi see, et Eesti polnud võõras riik. „Ma teadsin, kuhu sõidan ja mind oodati siia.“ Dokumendid vormistati poole aastaga – viisa hankimine võttis aega. Eestisse saabumise päeval olid Oleksandr Duranil vastas Viljandi Hambakliiniku kolleegid Andriy ja Oleg, mõne kuu pärast saabus Viljandisse ka Oleksandr Durani naine, kes varem töötas laste hambaarstina. Temagi on sündinud Eestis.

Varasema töökogemuse varal sai värskelt riiki saabunu töötada normaalselt. „Viljandi Hambakliinikus on varustus hea – hangitakse materjale ja uusi seadmeid. Eestis on arst kindlustatud töökohaga, on olemas assistendid, personal.“ Tööd kliinikus jätkub ja patsiente on palju. Hinnatumate arstide juurde ollakse valmis kuid järjekorras ootama.

Kliinikus lahendatakse olukordi lihtsalt rääkides, rahustatakse ja toetatakse. „Erilisi probleeme ei olegi olnud, mulle ei ole kunagi öeldud halvasti ega seda, et teen midagi valesti. Ma saan pöörduda oma kolleegide poole – eestlased aitavad alati. Mind on võetud kui omasugust, nagu ma töötaksin siin juba ammu.“ Kohanemismuresid ei ole mees tajunud – tänaval, poes ja majanaabritega on suhtlemine lihtne ja vaba.

Eestlased ja eesti keel

„Ma tean, et Eestis vajatakse noori arste. Inimesed, kes on alles lõpetanud ülikooli ja internatuuri ega ole seotud peresuhetega või mingi paigaga, vajavad vaid veidi aega asjade korraldamiseks. Loomulikult tuleb sellel elukutsel töötamiseks ära õppida eesti keel.“ Oleksandril oli alguses raske keeleoskuse pärast, kuid õnneks assistent oskab vene keelt. „Võib isegi öelda, et see naine päästis mind sellises situatsioonis!“ muheleb ta. Patsiendid suhtuvad arstidesse väga hästi, kui suhelda nende emakeeles, ja julgustavad – eriti vanem põlvkond. Noored on veidi kinnisemad, aga kui tõesti püüda rääkida nende keeles, siis suhtuvad nemadki hästi. Keegi pole teinud märkusi, vastupidi – kiidetakse. „Nüüd on mul lihtsam pöörduda patsiendi poole eesti keeles, sest kui iga päev rääkida peaaegu sama juttu, jääb see pähe. Päris kõike ma eesti keeles veel selgitada ei oska, pikemas vestluses kasutan vahel vene keelt.“

Oleksandr ja tema naine on suured kinohuvilised ja vaadates eesti filme, millel venekeelne tõlge, õpivad nad eesti keelt. „Kui meie Eestisse tulime, olid keeleoskuse nõuded lihtsamad, nüüd on vaja sooritada eksam. Kolleeg Andriy juba andis keeleeksami, mina plaanin seda – kui tõesti tahta, siis eksam õnnestub.“

Olen jõudnud koju

Eesti plussiks peab Oleksandr Duran stabiilsust ja töötasusid – on perspektiivi viia ellu oma plaane ja elada sisukat elu. „Miinuseks on võib-olla kliima, sest talvel on pime ja külm, lühike päev teeb uniseks – kuid suvine eluviis on aktiivne. Eesti euroopalike traditsioonidega suhestuda on lihtne. Ladina-Ameerika elu oli mul täiesti erinev ja hoopiski teine elustiil oleks olnud Saudi-Araabias, kuhu mu sõbrad mind samuti kutsusid, kuid ma valisin Eesti.“

On välismaalasi, kes on Eesti võimalustest heas mõttes üllatunud ja jääksid meelsasti siia elama. Oleksandr Durani hea tuttav informaatik, kes oma erialal saab töötada mis tahes riigis, kuid ta soovib elada Tallinnas. Ammune sõber, kes töötas ühes Tartu tehases, kolis üle Viljandisse. Väikelinnas elades on sõpradel hea koos aega veeta. „Olen juba 37 ja pole enam tahtmist kolida, nelja aastaga olen end Eestis üles töötanud. Meil on naisega siin mugav elada.“ Ajaveetmiseks sobivad kino, spordisaalid, jalgrattasõit, suvised autosõidud mööda Eestit, talvised spaakülastused ja suhtlemine sõpradega.

Suurlinnades on Oleksandr Duran varem elanud küllalt, elamine väiksemas kohas tundub talle hoopis praktilisem ja rahulikum. „Soovime jääda elama just Viljandisse, siin ei hakka kunagi igav. Linn on mõnusalt väike – kuhu ka ei läheks ja mida on vaid vaja, igale poole pääseb jalgsi.“

Kui Teil tekkis huvi rohkem Eestis töötamise kohta teada saada, siis palun võtke meiega julgelt ühendust ja arutame kõiki võimalusi.